Skjoldehamni kapuuts ( kõlapael tuleb äärde hiljem)

Tsiteerin siinkohal  tublit muinas-ja keskaja ja muidu käsitöölist Katrin Koch-Maasingut.

See nö. 6-ruudu-kapuuts on teadaolevalt vanim kapuutsileid (kui paari roomaaegset mitte arvestada mis on väga omamoodi). Leitud Skjoldehamnist,Norras 1936.a. Leiu dateerimine on olnud keerukas, stilistiliselt on teda paigutatud küll 15. saj. lõppu-16. sajandisse, esimenesed raadiosüsiniku analüüsid aga paigutavad luud pigem  ajavahemikku 1000-1210, sõba aga 200 aastat hilisemasse aega. Teine dateerimine 1998.a. andis tulemuseks ajavahemiku 995-1029 AD. Siinkohal tuleb märkida, et raadiosüsiniku analüüs EI OLE imerohi ning ei pruugi anda täpseid daatumeid, eriti kui püütakse dateerida võimalikult kitsasse ajavahemikku.
Segaseks jääb ka asjaolu kellega oli tegu, kas mehe või naisega ning milline oli kadunukese etniline päritolu (põhjarahvastele omane naiste pükstekandmine oneuroopa kontekstis on võõras). Rõivakomplekti kuulusid lisaks kapuutsile ka veel särk, kuub, püksid, jalamähised, sokid, jalatsid ja vöö. Vaidluse all on, kas tegu on mehe või naisega ning et kas ta oli etnilsielt saami või mitte. Rõivamaterjali järgi paigutaks ma ise selle leiu kuskile muinasaja lõpu-keskaja vahelisele alale, kusjuure küsimuseks jääb särgi lõige, mis on ikka hästi omanäoline.

Seosed eestiga:
Kuuelõige sarnaneb väga sellega, mida muhu hülgekütid kandsid veel 19. saj. lõpus (kaelus on erinev). Euroopa materjalis ilmub selline kuuelõige vist umbestäpselt kuskil meie mõistes keskaja alguses (12-13. saj) (kindlalt väita pole materjali vähesuse tõttu võimalik, kuid selline mulje jääb).
Särgi lõikele meie kandist analooge ei ole nagu ka pükstele (me ju ei tea midagi oma varastest pükstest ja nende lõigetest). Jalamähiste, sokkide ja jalatsite kohta pole mul õnnstunud leida täpseid pilte/jooniseid/kirjeldusi nii et neid ei oska kommenteerida.
Kapuuts. Läbi keskaja on eest kinnine kapuuts olnud eelkõige meeste pärusmaa. Kusjuures sarnase lõike/vormiga kapuutside 2 näidet(mõlemad on mehed) on teada ka meie kandi pildimaterjalidelt, mis dateeritakse küll pigem 14. sajandisse (Karja, Tallinn).

Lisainfo: näiteks
http://pearl.livejournal.com/319995.html
http://www.personal.utulsa.edu/~marc-carlson/cloth/skjolha2.html
http://togs-from-bogs.blogspot.com/2009/01/skjoldehamn-neck-flap.html
http://www.andoy.historielag.org/skjoldeforedrag_09.htm
http://www.medieval-baltic.us/skjold.html
jne.

soovitan ka veel sellist lehte (kui pole varem sinna sattunud)
http://www.drakt.org/Viking.html

Kokkuvõtteks: Skjoldehamni kapuuts on teadaolevalt varaseim keskaegne kapuuts, dateerudes muinas- ja keskaja vahepeale. Teda on lihtne valmsitada, ta on mugav ja praktiline. Skjoldehamni tegelane oli kas saami naine või saami/norra mees, muud näited on meestelt. Igati põnev leiumaterjal, põhjalikumalt uurides leiab sealt kidlasti veel huvitavaid paralleele ja analooge mujalt.

Kõlad vöö kudamiseks

Minu kaks paari kõlasid. Kõige esimesi enam õnneks alles pole need olid papist  ja õige koledad. Puust kõlad on aastaid tagasi Vanakaru tehtud-korralikud st ei lõhu lõngu. Aga minu enda lemmikud on plastikust kõlad mille tegin kontoripoest ostetud mapist-midagi ei lihvinud aga sellele vaatamata nad ka lõngu ei lõhu ja on mõnusalt õhukesed. Õhukesi kõlasid on vaja just siis kui teha paela kus on korraga käes palju kõlasid. Peenemaid paelu teen ikka puust kõladega.

Jupikene Mirja sõbast

Teen uut sõba ja siin siis on pael mis läheb sinna äärde. Aitüma Täpile mustrit jagamast. Antud raamat on tõeliselt mõnus. Muster nr 130. Raamatu teeb heaks just see seletuste pool-süsteem on mõistetav algajale.

Mustripesad+ muu kõlatajatele ja ajaloolise käsitöö huvilistele

http://www.steinmaus.de/Mittelalter/weben/muster/schnurbindung/index.html

http://www.weavershand.com/

http://www.earthguild.com/products/riff/rcdweave.htm

Eduardi sõba

Kaua tehtud kaunikene. Olen ülimalt rahul ja julgen väita, et sõba on perfektne. Täiuslik kangas, märkamatu käsitsiõmblus ja mõnusalt tagasihoidlik risti ja rombiga pael. Ma jätkuvalt usun, et rist kaitseb nu ja lisaks pisuke seto pisik kah. Mõõt u 160 x 140 pudinatega. Minu kolmas sõba siis. Hetkel on töös Mirja sõba.

Nõeltehnikas sokid

Pildistasin täna sokke. Kirjud on uued ja valged on vanad. Valged on teisena tehtud nõelsokid ja kirjud peaks olema viiendad. Valged sokid on tehtud nii, et on kootud kuni kannani ja kanna kohale on jäetud auk ning siis jätkatud kudumist, hiljem on kootud ümmargune lapp mis on asetatud kanna kohale. kirjud on kootud kõik ühes tükis